kõmuline artikkel

Siin on see lubatud artikkel. Ükski väline inimene pole seda toimetanud, seega ma ei tea, kuidas see mõjub. V-o liiga terav, mine sa tea. Areeni jaoks seda ikka toimetatakse. Võrdluseks võite toda teksti ka siis lugeda, et võrrelda, mis sisse jäi ja mis välja läks. Ei tea, kas Delfis on maksumüür ka või mitte ...

TI-loodu on kui varga kusi

Ma ei tea, kui paljud on kursis sellega, et tehistaip (TI) on jõudnud jõudsalt muusikasse. Lugesin Epliku, Puuri ja Listra peegeldust Eesti laulu lauludest, kust selgus, et meite juures teeb laineid üks tuntuim TI muusika tekitamisteenus Suno AI ning TI tekitatud muusika laiemalt. Häälevarjund, millega masinamuusikast kõneldi, tekitab kõhedust.

Muudes valdkondades oleme TI osas (edaspidi tekitava e generatiivse TI tähenduses) teadlikumad: sellest on enam kirjutatud-räägitud. Me ei kirjuta enam vestlusrobotiga tekste: oleme neid tänaseks piisavalt lugenud, et märgata nende sisulagedust ja masina tekitatu lugemiseks raha kulutada ei taha. Eesti noored, maailmas esimeste seas, kasutavad koolis riiklikul toel vestlusrobotit, et end proovile panna, uurida, kontrollida, mitte selleks, et see teeks nende eest töö ära: TI ennustab ja ei mõista seni öelda, kui ta ei tea vastust või lihtsalt ei oska.

Kõnealuse Suno AI asutaja Mikey Shulmani väidetav eesmärk on muuta muusikatööstust. Ta tahab, et see oleks mitmekülgsem, lihtsamini ligipääsetav: vaid lühikese viibaga tekitab Suno soovipärase heliteose. Kes on tekitanud tehistaibuga pilte või tekste teab, kuidas see kaudselt välja näeb. Sunosse saab laulda ka viisijuppe, mille tulemusel tekitab teenus viise ja harmoonilisi järgnevusi, mis sobiksid sisselaulduga. Üles saab laadida ka pooliku helisalvestise, mille Suno ennustab täispikaks heliteoseks.

Raha ja valed käivad käsikäes

Suno tekitab muusikat varastatud muusikast. See on treenitud „sisuliselt kogu vabast internetist kättesaadavate mõistliku kvaliteediga muusikafailidel”, mis hõlmasid „kümneid miljoneid helisalvestisi”. Ilmselgelt on suur osa kui mitte kogu helipank inimloodud ja muidugi ei ole kunstnikele nende töö kasutamise eest makstud. Nagu varasemategi tekitava TI teenusepakkujate puhul. Osaliselt seetõttu kaevasid maailma muusikatööstushiidud Suno kohtusse.: masinat treeniti nende kunstnike loomingul.

Ettevõtte juht Shulman esineb mitmetes taskuhäälingutes, et veenda võimalikke kliente ja investoreid oma teenuse vajalikkuses. Ja tal tuleb see hästi välja. Ühtlasi on ta haaranud kinni võimalusest kõneleda TI uuenduslikkusest, vajadusest ennustada uut ajastust muusikavaldkonnas, kus puudas seni odavast ja mugavast, kõigile mõeldud TI-teenusest. Tõsi, muusikas oli kommerts-TI suuresti arendamata. See oleks tulnud varem või hiljem.

Jutt, mida Shulman pajatab, sarnaneb tehnoloogiahiidude juhtide ajatud umbluuga, mida nähtavasti ka tõe pähe võetakse, kuigi tänaseks on TI- ja laiemalt tehnoloogiaäride "geeniustest" juhtide armulikkusele korduvalt vesi peale tõmmatud. Kindlasti olete kuulnud, kuidas TI päästab meid kliimasoojenemisest, lahendab ebavõrdsuse jm maailma mured. Suur osa sellest oli ja on puru silmas: TI kasvu tõttu põhjustavad aina paisuvad andmekeskused suurt nõudlust fossiilkütuste ja joogivee järele, sest andmekeskused, mis teevad TI võimalikuks, võivad „tarbida kuni 5 miljonit gallonit [19 miljonit liitrit] vett päevas, mis vastab umbes 10 000–50 000 elanikuga linna veetarbimisele“, kirjutas Keskkonna- ja Energiauuringute Instituut. Seda üritavad TI-ettevõtted alla mängida, lubades, et TI Noa laev saab kohe-kohe valmis. Oodake te vaid.

Vastavaldatud analüüs tõendab taas, et need väited ei tugine kaugeltki usaldusväärsetele andmetele. Selmet kõnelda ausalt, kasutavad äride turundajad meie tundeid ja emotsioone (“me päästame planeedi!”) andes sedasi endale loa Maad reostada ja ära kasutada. TI kahju kliimale on päriselt tõestatud, kasvav ning lubatud lahendused põhinevad enamasti soovmõtlemisel ja vägagi napil tõendusmaterjalil. Sageli väljamõeldisel. Küll aga pigistavad paljud TI-on-tulevik-jutu peale silma kinni: TI-mehed esinevad ju kui prohvetid. Ja seda võrdlemisi sihilikult. Sellest saab lähemalt lugeda lõpu eel.

Muusikategemine on piin

Shulman ütles The Guardianile antud intervjuus: „Ma arvan, et enamik inimesi ei naudi suurt osa ajast, mida nad kulutavad muusika loomiseks. [...] Mulle kirjeldati, et me oleme muusikatööstuse Ozempic – kõik kasutavad seda ja keegi ei taha sellest rääkida.”

Ta läheb kaugemale, öeldes, et Suno on tuleviku formaat – Sunoga saad luua muusikat, „millega sa mängid, mitte lihtsalt muusika, mida sa mängid.” Riskikapitalivaldkonna taskuhäälingu The Twenty Minute VC episoodis toob Shulman paralleeli muusika ja videomängude vahel. Pane tähele, et oma vallatuid mõtteid käib ta jagamas valdavalt investoritele, mitte muusikavaldkonna inimestele sihitud saadetes.

“Minu jaoks on hullumeelne, et muusika ei peaks olema sama kaasahaarav nagu Fortnite. [...] Ma ei pea ilmselt ütlema, et videomängutööstus on muusikatööstusest märksa suurem,” lausub Shulman riskikapitali taskuhäälingu episoodis ning lisab, et “inimestel ei ole mingit probleemi kulutada oma raskelt teenitud raha, et selliseid elamusi kogeda.”

Niisiis selgub tema jutust, et Suno siht pole pakkuda erialalist teenust, mida kasutaksid muusikavaldkonna professionaalid, vaid kasutajakeskset elamust, mis oleks sama kaasahaarav kui Fortnite.

Meaningful consumption experience

TI loodud eriti tühja sisu kirjeldatakse internetis sõnaga „AI slop”, mis võiks maakeeli olla tehisarulöga. Shulmani arvates põhineb see, kas miski on löga või mitte, isiklikul arvamusel.

“Ma tegin eile hommikul oma 4-aastase lapsega ühe väga naljaka loo. Sinu jaoks on see “löga” – sind ei huvita see –, aga mina armastan seda. See on fantastiline,” selgitab ta, rõhutades, et Suno abil loodud muusika võib olla ka äärmiselt kõrge kvaliteediga.

Oma lapsega viiba abil muusika tekitamine võib tõepoolest olla Suno jaatavam külg. Pöördusin helilooja Liisa Hõbepappeli poole, kes muuhulgas annab lastele muusikatunde.

„Mulle tundub, et tööriistana võib see mängimiseks olla huvitav, aga TI ei tohiks asendada lastega üks-ühele pillitunde minu elutoa klaveri taga, sest inimene on palju rohkemat kui mehaaniline õppimine. […] Kui me jätame üha enam ära inimesevahelist suhtlust, siis meie aju jääb vaesemaks. […] Mina küll tahan, et lapsed saaksid kogeda neid emotsioone, mis meil tekivad siis, kui me vaatame teineteisele silma. Mina pean seda väga väärtuslikuks,” vastas Liisa.

Jällegi, kui võtta võrdluseks vestlusrobotid. Kas me tekitaks täna oma 4 aastase lapsega ühe „väga naljaka loo” ChatGPT-s?

Vestlusroboti (ChatGPT, Gemini, Claude jt) algusaastatel oli lõbus sellega lollitada ja sellelt igasuguseid küsimusi küsida, mida ühismeedias jagada. Tänaseks on see nali justkui läbi saanud. Sedasi paistab olevat ka Suno ja muu sarnasega, millega tekitatakse naljalugusid, -sisu. Uurisin selle kohta Elina Masingult (kunstnikunimega Valge Tüdruk), kes ütles, et ta on sääraseid videoid näinud.

"Mulle meeldib kuulata Tiktokis, kuidas lollaka TI muusikaga seletatakse keerulisi asju lahti nagu, miks on raudteel kivid või kuidas tehakse päriselt paberit," ütles ta.

Kui mõelda hetkeks veel TI-muusika kasulikkusele, siis on välja pakutud selle kasutust muusikateraapias. Suno sõlmis mullu juulis koostöö muusikateraapia mittetulundusühinguga, et tekitada haigetele isikupärastatud muusikat. Varem lõid säärast muusikat muusikud. Esimesena tulid pähe Alzhaimeri patsiendid. Pärisin Milano konservatooriumis heliloomingu, muusikateraapia ja -tehnoloogia seoseid uuriva doktorandi Einike Leppiku käest, mida tema asjast arvab.

“[…] muusikaterapeudina ma siin väga suurt praktilist kasutegurit ei näe, nende [Alzheimerit põdevate] inimeste jaoks on oluline, et laulud oleks ikkagi samad, mis nende mälestustes, seega AI loodud segu millestki äratuntavast ja uuest kindlasti ei toimi. AI puhul peaks olema põhiküsimus miks me seda kasutame,” vastas Einike, lisades, et “võib-olla võiks see [TI] olla kasutatav neuroloogilise muusikateraapia puhul RAS [Rhythmic Auditory Stimulation] tehnikas, kui keegi töötaks välja sellise äpi, mis suudaks genereerida muusikat vastavalt inimesele maitsele ja arvestades tema kõnnitempot (gait). See võiks olla tuleviku vaatest päris kasulik abivahend näiteks Parkinsoni patsientide puhul või ajutraumaga patsientide taastusravis.”

Milles siis probleem on?

Kohati tundub, et Shulmanil mõtted on õilsad: tarbijale pakub ta tõepoolest uut põnevat elamust – TI-ga muusika tekitamine kui Fortnites vastase mahalaskmine ajab ehk nii mõnegi kihama. Kui Sunot vaid elamusjahiks kasutataks, puuduks ka ju häda.

Kuid Shulman ajab üksnes turundusjuttu. Kui tera võrra edasi uurida, selgub, millest ta rääkimata jätab. Näiteks on Suno kodulehel artikkel pealkirjaga „Kas ma saan levitada oma muusikat Spotifysse jm?”, YouTube's levivad videod stiilis „Muuda TI-muusika TÕELISEKS sissetulekuks: täielik Suno [abil tekitatud muusika] Spotifyisse [üleslaadimise] juhend,” Suno Wikis õpetatakse „Kuidas lahendada autoriõiguste nõudeid Suno AI‑tekitatud muusikas” jne. Fortnite’s skin'e müües sa ju videomängu loojatega ei konkureeri.

Shulman, sarnaselt kõigile teistele TI-haidele, väldib täielikult asjaolu, et isikliku meelelahutuse kõrval kasutatakse seda ka selleks, et tekitada turule massiliselt TI muusikat; tekitada teistes hirmu, et näed, kui palju head mussi saab välja lasta. Seda kinnitavad erinevad paneeldiskussioonid, kus valdkonna esindajad kõnelevad, et kõik muusikaprodutsendid kasutavad TI-d ja sul on tarvis seda kohe õppima hakata: muidu jääd sa kõigist maha.

Võtsin ühendust Stig Rästaga, kes on esitlenud Suno võimalusi oma ühismeedia kontol, et uurida, mida tema asjast arvab. Ta kirjutas: „Ma lähtun sellest, et AI muusikatööstuses kaob ära üks suur tehniline pudelikael, milleks on produtsendid. [...] Ma usun, et kavõi Suno teab juba ammu kümme sammu ette, kuidas areneda, et ka vilunud produtsendid ei tee vahet, kas tegu on inimtekkelise loominuguga või masina poolt tehtuga.„

Kui võtta arvesse, et TI-muusika mõju on märgatud ka saates "Eesti laul", muusika voogedastusplatvormid püüavad väidetavalt piirata TI abil tekitatud nn võltsmuusikat: see konkureerib nn päris muusikaga, siis on üsna selge, et üksnes elamusrohkest tarbijakogemusest on asi laante taga.

Püüd kaitsta autorit

Tuntuima voogedastusplatvormi Spotify kasutajad on kaebanud juba mõnda aega, et TI tekitatud muusika vohab nende Discovery Weekly ja Release Radar esitusloendites ning olukord paistab üha enam halvenevat. Spotify püüdis oma kasutajaid maha rahustada jutuga, et nad keskeduvad "meetmetele, mis aitavad ennetada TI kahjulikke kasutusviise, sh rämpssisu ja eksitava materjali eemaldamisele, rangemale tegutsemisele kellegi teisena esinemise ja loata häälekloonimise vastu [...].” Ühtlasi soosivad nad, et teoseid üles laadides oleks juures silt, kas see on valminud TI abiga.

Samas tõdeb käesoleva aasta jaanuars avaldatud teadusuuring, et lubatud piirangud pole (veel) tegelikkus.

Teadlased lõid TI-tööriistadega nagu Suno ja teise sarnase teenuse, Udioga, „originaalseid” muusikapalu, mida nad püüdsid seejärel Spotifys, Apple Musicus jm levitada. Kuigi paljudel platvormidel kehtivad selgesõnalised nõuded, mis peaksid piirama TI tekitatud sisu kasutamist või üleslaadimist, võeti kõik teadlaste TI abil tekitatud lood takistusteta vastu ja voogedastusplatvormid tegid need avalikult kättesaadavaks. Uurijad tõid välja, et see tulemus osutab olulistele puudujääkidele platvormide nõuete jõustamises ning tõstatab tõsiseid küsimusi digitaalsete platvormide senise suutlikkuse kohta tuvastada ja reguleerida TI tekitatud sisu.

Voogedastusplatvormid

Spotify kaasjuht Gustav Söderström väljendas tänavu 10. veebruaril toimunud ettevõtte 2025. aasta neljanda kvartali majandusaastatulemuste esitlusel, et Spotify soovib hoopiski kaasata TI-d oma töös. Voogedastusplatvorm soovib võimaldada kuulajatel TI abil „suhelda” oma lemmikmuusikute loominguga ning esitlusel selgus, et olemas on ka vajalik tehnoloogia. Takistuseks on muusikapalade litsentsimine: kes saab tasu?

Söderström jagas Spotify TI käsitluse muusikas kahte kategooriasse: esimene hõlmab täiesti „uut” muusikat, mis on tekitatud nullist TI tööriistade abil, ning teine puudutab olemasoleva muusika „tuletisi” ehk TI abil tekitatud kavereid või remikse, mis näib platvormi enim kõnetavat. Kaasjuht kirjeldas „tuletisi, uusi tõlgendusi olemasolevast muusikast“ kui „kasutamata võimalust artistidel oma olemasolevast intellektuaalomandist tulu teenida“. Ta märkis, et filmi- ja televaldkonnas on olemasolev intellektuaalomand „äärmiselt väärtuslik“, kuid muusikavaldkonnas puudub seni õiguste raamistik, mis võimaldaks artistidel oma loomingut sarnasel viisil TI abil rahaks teha.

„Kõik, mida me näeme, viitab sellele, et kuulajad soovivad oma lemmikmuusikaga suhelda ning paljud artistid tahavad seda võimaldada, luues oma olemasolevast kataloogist uusi tuluvooge,“ lisas Söderström. „Meil on olemas tehnoloogia ja võimekus, et see avada viisil, mis loob lisaväärtust nii intellektuaalomandi õiguste omajatele kui ka Spotify’le.“ Ma küll ei tea, mida või keda tähistab Söderströmi jaoks „kõik”: ma ei tunne hingelist, muusikafänni, kes tahaks TI abil oma lemmikmuusikaga suhelda.

Nii Söderström kui Spotify teine kaasjuht Alex Norström kinnitavad ühest suust, et Spotify “ei sõlmi tehinguid, mis poleks head muusikutele”.

Kaks võimalust

Spotify plaan pakkuda oma kasutajatele TI-teenuseid toimub ajal, kui käib arutelu nn TI-muusika „suletud aedade” üle. Ühe maailma juhtiva muusikatööstuse ettevõtte, Warner Music Groupi tegevjuht Robert Kyncl teatas vastselt enne Spotify sõnavõttu, et „tuleviku muusika superfännid” saavad kasutada kõiki TI funktsioone, kirjeldades seda kui „fännide ülimat eneseväljendust”. Appi, kellest käib jutt?

Teine maailma juhtiv muusikaettevõte, Universal Music Group, kaitses samuti väljatoodud mudelit, kus TI tekitatud muusikat ei saa alla laadida ega levitada väljaspool platvormi, kus see on loodud. See põhimõte oli keskne nende lepingus TI-muusikatekitamisteenuspakkuja Udioga.

Warner Music Group sõlmis säärase lepingu Sunoga, kuid viimase tingimused olid erinevad. Suno säilitas suure osa oma põhifunktsioonidest, sh kasutajatele võimaluse luua lugusid ja neid alla laadida.

Universal Music Groupi tegev-asepresident Michael Nash selgitas, et ilma sätestatud piiranguteta võimaldab TI tuletatud muusika kasutajatel tekitada kunstnike muusikat jäljendavat sisu ning nendega konkureerida. Lisaks on TI abil võimalik muusikat tekitada kordades kiiremini ja suuremas mahus.

Sunole aga see ei meeldi: nemad pooldavad “avatud stuudiote, mitte suletud aedade” mudelit, mis säilitab „loomevabadust” litsenseeritud raamistikus. Ehk siis, et Suno kasutaja saaks tekitada Suno abil mis iganes muusikat, Suno justkui vastutab selle eest, et see muusika ei jäljendaks kindlaid muusikuid, ning kasutaja võib seda muusikat alla laadida ja levitada.

Siinkohal ununeb Suno juhtidel, et nende TI on treenitud olemasoleval (varastatud) muusikal. Tee või tina, Suno jäljendab olemasolevate n-ö päris muusikute loomingut ega loo, vaid tekitab, ennustab, jäljendab. See on see, kuidas tekitav (generatiivne) TI töötab. Loomevabadusest ei maksa siinkohal kõneleda: see sõna ei päde.

Jutt „avatud stuudiotest” on Suno väljamõeldis, et kangastada meile ahvatlevat pilti vabadusest, avatusest, mitmekülgsusest, kaasatusest, mil tõelisus on see, et kõige selle kõrval õõnestab nende tegevus muusikute tööd ja niigi nappi sissetulekut. Seda eesmärgil, et nende pakutud teenusel ja nende turundajatel läheks hästi.

Ka need videod, kus väidetakse, et kõik saavad Suno abil muusikat tekitada ja sellega (palju) raha teenida, on rasvased petuskeemid. Nagu krüptoskeemid. Oled kunagi kuulnud mõnest punapõselisest muusikust, kes on rõõmus, et teenib Spotifyst head elatist? Ei.

Kodumaa kusejoad

Pöördusin Vaiko Epliku poole, et saada teada, kuidas on tema kogemuses mõjutanud TI tekitatud muusika turgu. Vaiko kirjutas, et ta on kirjutanud Sunole viipasid.

„See oli huvitav kogemus. Harmooniliselt olid lood nii tinglikud, et juba eri muusikute poolt erinevalt maha võetud harmooniaid oli huvitav võrrelda. Turu osas olen tähele pannud, et minu enda muusikaplatvormidele jõudmise aeg on Suno eelse ajaga võrreldes pikenenud kahelt nädalalt viiele. See on juba võrreldav füüsilise formaadi tootmisajaga (CD tavaliselt 2 nädalat, LP kuni kolm kuud). Sellest võib järeldada, millise kvantitatiivse plahvatuse on uus tehnoloogia esimese (umbes) aastaga kaasa toonud. Kvalitatiivset muutust positiivses suunas pole ma täheldanud,” kirjutas Vaiko.

Kodumaal esitleb Sunot Stig Rästa. Oma Instagrami videos näitab Rästa, kuidas ta Sunot kasutab ja jagab arvamust, et kahe aasta pärast kaotavad paljud produtsendid oma töö.

Oma YouTube kanalil Rästa Life avaldatud video kirjelduses reklaamib Rästa samuti oma kursust: "Kui sa tunned, et sa ei tea kuidas oma muusikakarjääriga edasi liikuda, siis see kursus on just sulle. Kus on muusikas raha, kuidas kasutada AI-d enda kasuks või kuidas leida endale inimesi kellega koostööd teha. Need on kõik küsimused, millele me leiame vastused. Samuti saame koos üle valehäbist ja ülemõtlemisest, mis on ühed suurimad takistused meie elus."

Kirjavahetuses selgitab Rästa, et hoolimata ERRi saates saadud kriitikast, kus arvati, et tema ansambli loodud teos on TI maiguga, ei tee ta TI-muusikaäridega koostööd ega pole kasutanud TI-d oma töös.

„Oma igapäeva töös kasutan ma ikka Suno AI-d, küll aga pean mainima, et ma ei ole kasutanud kirjutamisel ega ka produtseerimisel ühtegi AI-d. Oli miski saade, kus kolm muusika eksperti haistis Stockholm Cowboys laulu „Last Man Standing” puhul AI-d aga ma pean ütlema, et nad ei tea veel AI muusikast ilmselt midagi. [...] Selline suvaline jutt jõuab teine kord kaugemale ja juba kuskil veebiavarustes väidetakse tänu sellisele mitte-professionaalsele arvamusele, et me tegime oma laulu AI-ga. Ei teinud. Eesti Laulul kõlas laule küll, kus AI-d oli kasutatud ja selles osas võin ma täiesti kindel olla, sest ma tunnen muusikat, kirjutamist ja produtseerimist liiga hästi,” kirjutas Rästa.

Pärisin temalt samuti, kas tema pakutud kursus on tasuline ning mida see sisaldab.

„[...] kursus on tasuline ja ma ei paku ainult AI kursust. See on seal üks osa kuidas seda kasutada muusika tegemisel. Ei ole nii, et promtid sisse midagi ja ütled et teed muusikat. Tööriistu on palju ja kui neid õigesti kasutada, siis jõuad kiiremini kaugemale. Lisaks õpetan ma ka seda, mis on loomeliidud, kuidas toimib muusikaäri ja kuidas ennast turundada. Ma olen märganud, et kõige tähtsam osa sellel kursusel on hoopis vaimne tervis,” selgitab Rästa.

Keda siis kuulda võtta?

Ardo Ran Varres viis Sirbis läbi intervjuu Eesti Autorite Ühingu tegevjuhi Mati Kaalepiga. Tegu oli TI-d kästitleva intervjuuseeria esimese üllitisega, kus arutati, missugused autoriõiguslikud probleemid tõusevad TI-d kasutades.

Eesti Autorite Ühingu tegevjuht Mati Kaalep vastas Sirbis Ardo Ran Varrese küsimusele, kas muusikat tekitav TI toimib muusiktele sarnaselt, sest ka muusikud laenavad ju üksteise ideid. „Sellel mõttel on teatav loogika küll, aga see ei võta arvesse mastaapi, kiirust ja odavust, mida pakuvad tehisaru mudelid. Kui üksteiselt saadakse inspiratsiooni, siis see on normaalne, ja kui need mudelid toodaksid samas mahus või sama kvaliteediga, kui konkureerivad inimesed, siis ma arvan, et me ei räägiks praegu sellisest olukorrast,” vastas Mati.

Mida arvavad Suno kasutajad? Muusik ja juutuuber Adam Neely soovis kuulda Suno kasutajate kogemusi ning viis ühismeedias läbi pisikese küsimustiku. Ta küsis oma jälgijaskonnalt, kes kasutavad TI-d muusika tekitamisel, mida võimaldab TI, mida traditsiooniliste digitaalsete tööjaamade või instrumentidega teha ei saaks? Kõige sagedasem vastus oli, et see säästab aega.

„Kiirus ja kiire ideede väljasaamine (eriti instrumentidega, milles ma ei ole vilunud),“ kirjutas üks kasutaja, kelle mõtteid kinnitas teine: „Kiirus. Trummid ja klahvpillid – mu tavalised nõrgad kohad – saan TI-ga palju kiiremini valmis kui käsitsi.“

Seda rõhutab ka Shulman, et Suno aitab inimestel muusikat kiiremini tekitada ja kiiremini areneda. Et muusika kui valdkond areneb sedasi kiiremini. Ta arvab, et ka muusikute jaoks on oluline, kuidas luua kasutuskõlblik toode, siinkohal heliteos võimalikult kiire ajaga, mida toetab ka Stig Rästa oma varasemas kommentaaris. Shulman lisab, et teab inimest, kes suutis varem aastas toota vaid 50 teost, kuid nüüd, Suno abiga, toodab ta 500 teost.

Missugustele väärtustele tuginetakse?

Suno kodulehel on nimetatud nende väärtused, millest esimene on muidugi muusika, mida iganes see neile tähendab, siis esteetika, lõbu, ning viimaks, kannatamatus, mida nad peavad suisa vooruseks. Ma kordan: kannatamatus, mitte kannatlikkus. See paistab olevat läbiv, et tehnoloogiahiiud mõtlevad välja uusi kontseptsioone, mis rõhuvad taas meie emotsioonidele, kuid mille seos tõelisusega on sama suur kui kalal Kuuga. Küsisin aru muusikafilosoof Aurora Ruusilt, kes selgitas:

„Näiteks antiikfilosoofias peeti kardinaalvoorusteks tarkust, vaprust, õiglust ning mõõdukust. Kannatamatus küll vooruseks ei kvalifitseeru. Seda enam, et laiemalt tähendab voorus moraalselt heakskiidetavat inimese omadust või ka näiteks mõnda ühiskondliku fenomeni laiemalt.”

Aurora lisab, et kuigi Suno juhid võivad kannatamatust tõlgendada voorusena n-ö edasiviiva jõu tähenduses, „pole kogu see ettevõtmine ise küll moraalselt heakskiidetav. Põhimõtteliselt on see vargus, ärakasutamine. [...] See muidugi ei tähenda, et [tekitav] TI ei võiks ka muusikavaldkonnas kasutusel olla. Ent just nimelt need "päris" voorused, eeskätt õiglus ja mõõdukus, võiksid kaitsta nende huve, kelle loomingut TI kaudu (väär)kasutatakse.”

Robot kui produtsent

Teised levinud vastused juutuuber ja muusik Adam Neely esimesele küsimusele olid, et Suno säästab raha ning toimib kui kaaslooja, muusikust kaaslane, mida ta muidugi pole: tegu on robotiga, masinaga. Instagramis kirjutati, et Sunoga sarnased teenused on muusikavahendina väga kättesaadavad – „Nii hinna poolest (tasuta) kui ka lihtsa viiba sisestamise mõttes.“ Samuti väljendas üks kasutaja, et ta valetaks endale, kui ei tunnistaks, et „TI on kiiresti muutumas mu kaasprodutsendiks, koostööliseks, kaasloojaks.“

Sarnaseid mõtteid peegeldas ka Rästa: „[...] Iga algaja, kes muusiku teekonda alustab, saab panna oma laulu kõlama nagu tipptegija. Nüüd on küsimus selles kui hästi sa ikkagi ise lood ja näiteks sõnu kirjutad. Turunduslik osa saab veel tähtsamaks ja muusik või artist peab hakkama suhtlema otse oma kuulajatega sest nad tahavad näha inimlikust artisti taga eriti, kui muusika puhul enam ei saa aru, kas tegu on masina või inimesega.”

Adam võttis saadud vastused päris kenasti kokku. Need ei hõlmanud midagi loominguga seonduvat – kuidas TI inspireerib, pakub loomingulisi lahendusi, arendab harmooniaid jne. Selgus vaid, et Suno võimaldab tegeleda muusikaga kiiremini, soodsamalt ja üksildasemalt: sõber, kolleeg või produtsent asendub masinaga.

Ja kaob töö

Tehnoloogia pole halb, vaid viis, kuidas ettevõtted, mitte kasutajad seda kasutatavad. Sedasi on ka tekitava TI-ga muusikas, mille tulek oli ja on paratamatu. See ja tehnoloogiaärid laiemalt, vajavad kindlaid reegleid, mida meil pole osati seetõttu, et need tehnoloogiahiiud on meie andmetega arulagedalt rikkaks saanud. Ja poliitikud ega kasutajad ei mõista seni, kuidas. Sest nad on geeniused, nagu kuulutati kunagi Mark Zuckerbergi kohta, kes on samasugune lurjus kui Elon Musk.

Sellest ka palju ei kirjutata. Seniks pakub tekitav muusika-TI „kasutajakeskset elamust”, tungib oma tekitatuga Spotify esitusloenditesse ning muusikud kaotavad oma tööd. Seda teadvustas nii Elina kui Stig. Elina ütles, et TI tõttu muutub muusikute elu keerulisemaks, kuid usub, et sääraseid arenguid pole võimalik peatada, võimalik on piirata üksnes nende kahju. “See on paratamatu osa, et TI siseneb filmi-, muusika- ja kunstimaastikule. [...] Ma usun paratamatusesse,” selgitab ta, lisades, et tema oma muusikaloomes TI-d ei kasuta.

Stig kirjutas aga, et me näeme igas vallas, kuidas inimesed kaotavad oma töö ja see ei ole nii ainult muusikas. “Ühelt poolt olen ma mures muidugi aga teiselt poolt annab see omakorda võimaluse täiesti uuele massile. Ma usun, et tegu on ikkagi reaalse riskiga ja produtsendid hakkavad oma töös ka kasutama AI-d järjest rohkem ja rohkem. Kohanema peab ja oleks pidanud juba ammu sest vastasel juhul oled sa juba hiljaks jäänud,” kirjutas ta.

Millega me täpsemalt kohanema peaksime?

Kui see on nii tulus, siis kuidas on see tasuta?

Eesti ajakirjanduses ja ühismeedias TI arengute kohta lugedes tekib tõepoolest kõhe tunne. Hirm tekib, sest ma ju ei taha, et inimesed jääks tööta. Tahan, et tehnoloogiaärisid seadustataks, reguleeritaks, trahvitaks, nende juhtidelt võetaks ära kuritegelikult teenitud raha: nad kasutavad ära meie keskkonda, turgu ja kasutajaid.

Tekitava TI teenused said avapaugu läbi selle, et neid treeniti olemasolevatel andmetel. Nende edasiarendamiseks oli ja on vaja, et keegi sellega jätkaks, aga nii palju inimesi ei saa ju tööle võtta: neile peab ju maksma! Lahendus: seda tööd teevad tasuta TI-teenuste kasutajad, kellelt kogutakse otsa ka nende andmeid. Kasutaja teeb ju lõpuks neisse konto rääkimata teabest, viipadest, mis neisse sisestatakse. Algoritmid, sh TI ei muutu paremaks, suuremaks, võimekamaks läbi selle, et neis ettevõtetes on palju töölisi, vaid läbi selle, et neil on palju kasutajaid, kes söödavad neile sisse andmeid.

Seepärast mõtlevad TI-äride juhid välja ahvatlevaid lugusid sellest, kuidas TI muudab maailma, päästab maailma, päästab meid, arendab muusikavaldkonda ja mida kõike veel. Et „superfännid” saaksid lemmikmuusikutega suhelda! Kõike seda eesmärgil, et inimesed seda kasutaks, ükskõik kuidas, seda propageeriks, jutuga, et kasuta Sunot nüüd ja saa rikkaks või kaota töö. Niimoodi areneb nende toode, mille kogutud andmeid saab omakorda edasi müüa kolmandatele osapooltele. Kui areneb välja püsiv huvi, saab ka kuutasu küsima hakata. Või vanuse ehk isikutuvastust küsima hakata, et aina enam tasuta andmeid saada, mida meile „lastekaitse” sildi all pähe määritakse. Aga kus on see arenev muusikavaldkond, päästetud Maa?

Kui mõelda veel sellele küsimusele, kas TI võtab tõesti muusikaprodutseerimise üle, võib tugineda taas kunagi menukatele juturobotitele, pilditekitamis-robotitele. Jutt oli sama, et need võtavad kirjutamise või visuaalkunsti üle. Ei võtnud ega võta, sest ükski inimene, pärast uue tehnoloogiaga äraharjumist, ei eelista seda inimloodule. Võib-olla kasutab seda mingil määral, kuid üle ei võta see midagi. Nende teenuste juhid kasutavad meie teadmatust ära.

Kus on asjatundjad?

Senised pikemad lood nagu Sirbi intervjuusari, tekitavad üksnes segadust ega vahenda, kuidas need teenused ja ettevõtted toimivad. Mis on nende siht?

See on vajalik, et Ardo Ran Varres Sirbis peatselt muutuvaid autoriõigusi asjatundlikult puudutas. Selle kõrval oleks samuti hea, kui värsketest arengutest kirjutades oldaks “mis nüüd saab!?” stiilis (loodan, et alateadliku) paanika õhutamisega ettevaatlik. Hirm ja teadmatus ei aita mitte kedagi. Vastupidi, see kannab meid eemale kaalutletud ja läbimõeldud mõtetest ja otsustest. Kaasata võiks valdkonna eksperte ning analüüsida olemasolevat teavet.

Nädal hiljem ilmuus ka intervjuu Rein Rauaga, kus küsimuse all oli TI ja kultuur. Selge see, et Varrese ja Raua puhul on tegu kaladega kultuurivees, kuid mis puutub TI-sse, tekitas vaid segadust: kaasatud polnud TI-äri asjatundjaid. Selmet tekitada peataolekut ja jagada tundeid teemal, kui ohtlik on TI, võiks tugineda juba teadvustatud muredele, poliitilistele otsustele, uuringutele, uudistele, võimalikele lahendustele, milleks ei pea minema kaugele. Need on ka internetis saadaval, raamatutest rääkimata.

Seesamune hirmu õhutamine on levinud turunduslik võte, sest esiteks tekitab see emotsioone ning teiseks, neile emotsioonidele saab kohe ka leevendust pakkuda. Ühismeedia ja TI taustal hoiab emotsioon meid pikemalt platvormil – just see, mida need ettevõtted tahavad, et oma algoritme treenida ja meilt andmeid ammutada. Vihaõngitsemine on ehk tuttav termin. Lõpuks tegelevad Stig Rästa ja Ardo Ran Varres sama asjaga: üks ütleb, et näed, muusik ise ütleb, et tema töö kaob, kui TI-d ei kasuta, teine ütleb, et näed, loe seda artiklit, TI on tulevik.

See on üks asi, kui suunamudija rollis Rästa kõneleb ühismeedias oma arvamusest ja kogemusest, milleks tal on täielik õigus. Teine asi on, kui malbet hirmu ja peataolekut väljendatakse muidu usaldusväärses ajakirjanduses.

Kindlasti ei tasu näidata nüüd näpuga nende peale, kes Sunot või mõnd muud TI-teenust kasutavad. Et mõista, kuidas need töötavad, peabki ju kõigepealt neid kasutama. Nendega saab lõbutseda – nagu ütles Elina Masing, tema on õppinud läbi TI-lugude, miks on raudteel kivid. Kes muudmoodi muusikat kõlla tuua ei mõista, saab tekitada oma lapsega TI abil muusikapalu. Omal vastutusel muidugi. Muusikaterapeaut Einike Leppik lisas samuti, et TI võib olla kasulik abivahend näiteks Parkinsoni patsientide puhul või ajutraumaga patsientide taastusravis. Midagi kõigile!

Tehnoloogia areneb ja sellega tuleb osata mõistlikult, teadlikult ümber käia, milleks on oluline teadlikkuse, pädevuse ja kriitilise mõtlemise arendamine. Ei ole ju paremat abilist, kui teadmine! Palun hoidume paanikast ja selle tekitamisest.

Annetus

Jätan selle nüüd alati siia alla, et kui kellelgi isu tuleb rahast lahti saada, siis palun. Mõtlesin siis neile, kes on mind toetanud, midagi kinkida. Pean siis nende sõpradelt salaja aadresse küsima. Armastan kingituste tegemist!

Need, kes ei kasuta telefoni, saavad kopeerida‑kleepida.

GREGOR KULLA EE532200221022428407

See on Swedbanki makselink. Panin 1 euro, mida saate ise muuta, kui tahate. Ei hakkagi seda Austria panka või Revoluti siia lisama, sest ise raha kandes sain aru, et tehing võtab terve päeva aega, et kohale jõuda.