kevade uudiskiri

Meil on olnud läbivalt 12-15 kraadi. Täna tuleb 16 vms. Päike paistab.

Ma ei oleks uskunud, et u 6 lugejat mulle annetuse tegid. Minge noh, kuidas see mõjub. Nagu päris asja teeks. Selle kirjutamisega on alati nii, et teed midagi, saadad ära, ootad, kuni avaldatakse, ja siis oled hetkeks rõõmus, kuid see kaob kiiresti. Võib-olla keegi ühismeedias jagab või kõnetab sel teemal, kuid see on harv. Et selline jagamisvorm nagu see siin, annab mulle palju enam tagasi (eriti kui te mulle rohkem tagasisidet annaksite, küsimusi esitaksite, mõtteid jagaksite jne, et ma saaksin seda teie jaoks veel huvitavamaks teha).

Ma tahan jagada üht kahest artiklist, mis oodatust varem avalikkuseni jõudis. Nii pole ammu olnud, et saadan midagi esmaspäeval Sirpi (mida pole tellitud) ja see avaldub sama nädala reedel. Sain toimetajatelt selle artikli eest kiita! Sirbi toimkonna arvamused lähevad alati hinge, sest need on ütlemata otsekohesed. Ja mulle sobib see, sest olen kogenud nii sellist, et „see polnud nii hea tekst”, kui „vau, kui hoogne, hästi kirjutatud”. Värske Rõhk on tagasisidestamise esiklass ja ka Müürilehest olen sooja ja toetavat tagasisidet saanud. Õhtulehes on ka üks toimetaja, Delfi kultuuris, Õpetajate Lehes muidugi, kes mõistavad tagasisidet anda. Neid on nii vähe!

Mõlgutasin seda mõtet, et lähemalt tagasisidest kirjutada, sest sellega longatakse kodumaal mõlemat jalga. Täpsemalt mõtlesin hariduse ja toimetamise peale, sest neis valdkondades olen näinud ja kuulnud ikka sellist solki, et karju appi. Mujal olles ja teist tõelisust nähes on mingi mull ümber tekkinud, kus seesugune tagasisidestamine ei kannata kirmestki kriitikat, kuna vähemalt mdw-s tuleb seda palju anda ja kohe esimesel korral tehti selgeks sandwich-meetod – positiivne-kriitika-positiivne. Professorite kirjad ja öeldu on selline, et mul vajub karp lahti. Ja jääb lahti. Küll mul on siin palju õppida.

Vahepeal puutun kokku sellist sorti peegeldustega. Kui seda esmalt sõpradele lugeda andsin, siis vaatasid nad mulle otsa ja ütlesid, et noh, kahju. Tähenduses, et vahepeal läheb kirjutades halvasti. Et mina olingi kehva teksti kirjutanud. Tule taevas appi. Ka tollal oli see mulle võõras, et säärase jämedalt hierarhilise tagasisidega ollakse sedavõrd ära harjunud. Isegi kui ma poleks seda kavateksti 2 korda läbi kirjutanud, allikate usaldusväärsust üle vaadanud ja toimetanud nagu iga teist kirjutist, ja tegu olekski olnud mingi masintõlke toodanguga, ei kõlba selline tagasiside Kõlvarti peessegi. Pärast selle e-kirja lugemist mõtlesin, kas ma saatsin talle mingi mustandi või mis toimub. Lugesin oma teksti üle ja no ei saanud aru, millest jutt.

Nüüd, kui sellest on ütleme et aasta möödas, on mul pilk vähe selgem. On paar asja, mis mind säärase peegelduse puhul üllatavad. Esiteks, kust tuleb toimetajana see hoiak, mis lubab ükstapuha kellele öelda, et kellegi tekst tundub puine? Seda ütleb lugeja mingi raamatu kohta, mida parasjagu loeb. Kuna see kavatekst oli klassikalise muusika mõttes võrdlemisi edasivaatav ja kriitiline, siis nüüd kirjutades mõistan, et vahest oli see, mis toimetaja marru ajas. Teiseks, kus on usaldus? Mina usaldan kõiki, mis on ka väikest sorti pahe, kuid töös tuleb see pigem kasuks. Olen kirjutanud palju, üle 100 artikli, essee ja raamatu ning julgen öelda, et mul on päris hea arusaam sellest, mida ma oma tekstidega teen, kuidas need mõjuvad, mis mänge ma mängin jne. Hooletusvigu juhtub muidugi, kuid mis puutub tervikusse, keelde jms, siis nendes olen enesekindel. Isegi kui mulle näiteks mõni Tõnu Õnnepalu tekst ei meeldi, siis ma ei näe põhjust öelda, et see on puine või leida mõnd muud põhjendust, et oma sapist arvamust väljendada. See lihtsalt pole professionaalne. See on giving põhikool.

Nagu mul kombeks, vastasin, et olen tagasisidele avatud, kuid sooviksin, et välditaks hinnanguid, sest need ei aita mind. Vastust ma oma kirjale muidugi ei saanud. Oolgugi, et minu töö sai tehtud ning see on toimetaja vastutus, et ta mind kirjutama palus ja mingi tekstiga rohkem vaeva peab nägema, saan mina pool palgast. Ma ei tea, mis osa on sellest loogiline, aga niimoodi käivad asjad Eestis. Meie kõigi raha eest.

Mis on see üks allikas? Millest järeldad, et tekst on masintõlgitud? Et see on puine? Kui toimetajal on eesmärk, ma eeldan, et teksti parendada, siis teeme seda koos. Selleks on tarvis toimetada ja mulle näidata või öelda, mida minult oodatakse, mis oli senimaani väljendamata. Hinnangud meid parema teksti poole ei vii. Üllatus on, et riigipalgal täiskasvanule tuleb seda meelde tuletada. Selliseid näiteid on veel ja veel.

Aga et teil mu artikli lugemiseks ka mahti üle jääks ja ma teid oma targutustega ära ei väsitaks, jagan nüüd oma Sirbi artiklit. Vaheajast on külge jäänud, et külastan ühismeediat oodatust rohkem ja tegi seest soojaks, kui nägin, et üks Tartu Ülikooli professor oli seda teksti Instagramis jaganud. Ma ei pannudki liiga mööda.

Järgmise nädala esimeses pooles jagan teiega seda kõmulist TI-muusika artiklit, mis avaldub järgmise nädala Areenis (Delfi). Sain Stig Rästalt kommentaari ja lubasin kõigile intervjueeritavatele seda ligi 30 000 tähemärgilist lugu enne avaldamist lugeda anda. Mõned nägid vaid lõike, teised nägid tervet teksti. Ei hakanud seda kirjaga saatma. Liiga pikk. Selles jagasin kriitikanooli nii meie ajakirjanduse, ühe helilooja, tuntud filosoofi ja muidugi tehnoloogia suunas. Sellist tööd pole ma ammu ühegi ajakirjandusliku tekstiga teinud. Et nii palju peegeldusi küsinud. Ja asjatundjatele lugeda saatnud. Vaheaja rõõmud! Nüüd on see läbi. Kuidagi peab ju selle leiva lauale saama.

P.S. Mitte kunagi ärge avage PayPali kontot. Kui teil see juba on, siis edu selle kustutamisega, kui kunagi soov tuleb või teid millalgi häkitakse. Nad sõna otseses mõttes ei lase seda teha. Ma sain kirja, et minu konto kustutamisega on tehniline rike, palun kontakteeru tarbijatoega, mida on võimalik teha vaid kõne teel. Teine võimalus on rääkida nende robotiga, kes viib sind vaid erinevate artikliteni. Helistades räägid sa samuti robotiga.

On teada, et PayPal müüb oma kasutajate teavet u 600 ärile, seega mõtle nüüd, mida kõike see sisaldab. Tel nr, kirjakast, aadress, maksuandmed, kust sa mida ostnud oled jne. Edaspidi soovitan internetiostude puhul Revoluti ühekordset virtuaalkaarti, et oma privaatsust säilitada. Silma tasub peal hoida Werol, mis on Euroopa-põhine rahaülekandeäpp, mis on hetkel saadaval vaid Saksamaal, Belgias ja kuskil veel. Varsti peaks nende leviala laienema.

Sõnadenurk

AI slop, tehisarulöga

generatiivne, tekitav e tekitav TI (AI)

info, teave

reaalsus, tõelisus

mittebinaarne, mittevastandlik, kuigi mulle meeldiks seda eestindada – kuidas kõlab sõna "avaline" sõnast "avali"; avali sooga inimene

kväär, pede

Annetus

Jätan selle nüüd alati siia alla, et kui kellelgi isu tuleb rahast lahti saada, siis palun. Mõtlesin ka neile, kes on mind toetanud, midagi kinkida. Pean siis nende sõpradelt salaja aadresse küsima. Armastan kingituste tegemist!

Need, kes ei kasuta telefoni, saavad kopeerida‑kleepida.

GREGOR KULLA EE532200221022428407

See on Swedbanki makselink. Panin 1 euro, mida saate ise muuta, kui tahate. Ei hakkagi seda Austria panka või Revoluti siia lisama, sest ise raha kandes sain aru, et tehing võtab terve päeva aega, et kohale jõuda.