su ema on paks, irw, aprill

Naljapäeva uudiskirjas saab naerda (või nutta) küll. Kirjutan kellakeeramisest ning sellest, mida see kaasa toob; samuti sellest, kuidas Meta ja YouTube kaevati kohtusse, kus nad kaotasid, ning kas see väärib parastamist või ...; lõpuks näete, millise jalgratta ma endale soetasin ja miks see mulle meeldib; ning viimaks sarja- ja filmisoovitused ja vana hea sõnadenurk.

Kella-perse-keeramine

Tänavu on esimene kord, kui kellakeeramine tunda annab. Ei meeldi! Vaja lendu püüda ja kui muidu oli varane magamaminek ja ärkamine lapsemäng, siis nüüd on see vähe keerulisem. Kes ei tea, siis pühapäeva öösel keerati kella 1 h võrra hilisemaks. Millalgi oktoobris tehti vastupidist.

Ma olen varane ärkaja. Ärkan u 5:50 ja 06:00 vahel, mis sobib mulle valatult. Ei taha varem, ei taha hiljem. Kui kella varasemaks keerati, oli mure, sest korraga ärkasin ma 4:50 mis on natuke liiga vara ja pidin otsustama, kas olen see morning person, kes ärkab 4:30 või nihutan end tunni võrra hilisemaks: vastasel juhul peaksin ka varem magama minema. Nüüd on vastupidi – ärkan tunni võrra hiljem, mis mulle ei meeldi. Tuleb vägisi varem magama minna ja end uude vormi litsuda. Mõtlesin käia apteegis pärimas, kas neil on ehk tugevaid melatoniinitablette müüa, mis magamajäämisega aitaks.

Uurisin natuke selle kohta ja tuleb välja, et kellakeeramine on objektiivselt kehv. Mitte, et mulle objektiivsus meeldiks, aga uuringud näitavad, et see mõjutab inimesi pigem halvasti ning suurem enamus üle ilma paistab olevat selle vastu.

Kellakeeramise põhjuseks on nimetatud seda, et meil oleks rohkem päevavalgust ja hoiaksime kokku elektrikulude pealt. Standfordi Ülikooli metaanalüüsi kohaselt see aga ei toimi. Elektritarbimine langeb vaid 0.34%. 2008. a uuring leidis aga, et kellakeeramine suurendab elektritarbimist u 1%, sest inimesed lülitavad USAs sisse õhksoojuspumba, kui päike paistab õhtul kauem.

Lisaks, 2020. a uuring leidis, et kella 1 h võrra edasi keeramisega suureneb liiklusõnnetuste hulk ca 6%, mis on seotud sellega, et ööp rütm läheb paigast ja inimesed on unised. Uuringud näitavad ka selget seost kellakeeramise ja südame-veresoonkonna haiguste, põletikuliste immuunhaiguste ja kõrgvererõhutõve vahel, mis on seotud samuti ööpi rütmi häirimisega. Eriti haavatavad on lapsed ja eakad.

Uneteadlased ja unemeditsiinieksperdid on selgelt seisukohal, et kellakeeramine meile head ei tee. Nende soovituseks on peatada regulaarne suve- ja talveajale ümberlülitumine ning väljuda sellest tsüklist võimalikult vööndiaja lähedaselt ehk siis loobuda jäädavalt üleminekust talveajalt suveajale. “Sellekohased ettepanekud on europarlamendi tasemel tehtud ning arutlused on käimas, kuid see nõuab eri riikide tasandil veel palju koostööd,” tõdeb uneõde Laura Nulk-Uskov väljaandele Tervisegeenius. Nii palju siis sellest.

Lõpuks võetakse ühismeedia vastutusele!

Või nii me arvame. Ka meie lemmik ERR kirjutas, kuidas Los Angelese vandekohus langetas pretsedenditu otsuse noore naise kasuks, kes kaebas Meta ja Google'i emafirma kohtusse lapsepõlves tekkinud ühismeediasõltuvuse tõttu. Kohus mõistis platvormidelt välja kolm miljonit dollarit kahjutasu. Jee, taas seesamune ühismeediasõltuvuse sitaralli, mis on väga sageli tavalise käitumise paaniline ülepatologiseerimine rumalate inimeste poolt.

Sellest noorest naisest, keda kutsutakse KGMiks, on mul väga kahju. Mida meie tänane ajakirjandus, sh ERR katta ei suuda, on see, et see noor naine on koduvägivalla ohver ning kogu see ühismeedia tõttu kohtu väisamine oli tema vägivaldse ema mõte.

KGM tunnistas, et ta hakkas kasutama YouTube-i 6- ja Instagrami 9-aastaselt ning ühismeediakasutus põhjustas depressiooni, enesevigastamist, keha düsmorfiat ja sotsiaalfoobiat. Need on tõsised vaimse tervise mured, mis nõuavad tähelepanu, kuid mul on keeruline uskuda, et üksnes ühismeedia neid tekitab.

Millest ajakirjanduses pole palju juttu olnud, on see, et KGMi elu oli täis traumat. Metat ja YouTube-i kaitsnud juristid tõid samuti välja, et KGM-i liiane ühismeediakasutus oli tingitud sellest, et ta püüdis saada hakkama tema pihta suunatud koduvägivallaga. KGM tunnistas, et ta ema oli füüsiliselt ja vaimselt vägivaldne ajal, kui ta end vigastas. KGMi ema viskas ta pärast täisealiseks saamist kodust välja ning lubas KGMi taas koju, kui sai teada, et saab tütre pealt raha teenida, kui süüdistab ühismeediat oma tütre vaimse tervise muredes.

Ajakirjanik, keda armastan, Taylor Lorenz käis seda kohtuasja kuulamas (soovitan väga lingitud taskuhäälingu episoodi kuulata). KGMi ema peksis KGMi, kui ta ei saanud oma koolitööga hakkama, ta kutsus KGMi paksuks ning kaalus teda iga päev, terroriseeris teda vaimselt, tema isa tegi misogüünseid kommentaare KGMi keha kohta ning lõpuks lahkus perest, KGMi õde sooritas enesetapukatse. KGM dokumenteeris koduvägivalda Instagramis. Ka teraapiasessioonides leidis ta, et tema murede põhjuseks on tema ema, mitte ühismeedia. Eeldatavasti pakkus ühismeedia talle sellel õudsel ajal väljapääsu. Lisaks teeb KGM nüüd karjääri ühismeedia managerina. Seega, mida arvata?

Nagu olen varem kirjutanud, on ühismeedia ja vaimse tervise probleemide vaheline seos väga nõrk. Teadus on seda ikka ja jälle tõendanud. Ka käesolevas kohtujuhtumis tekib palju küsimusi, kuidas täpselt on seotud selle noore naise tervisemured ja ühismeedia.

Kui muidu peab olema kohtus selge põhjus-tagajärg seos, siis mis on see antud juhtumi puhul? KGM keris Instagrami, nägi seal sisu, mis põhjustas temas kehva enesetunnet ning tekitas temas seejärel keha düsmorfse häire? Missugune sisu seda tekitas? Milline kerimisseanss? Kuidas eraldada Instagrami „disaini“ sisust, mida KGM vaatas, kommentaaridest, mida ta luges, kontodest, mida ta järgis või millega suhtles? Nagu? Kas auga ollakse ühismeedia osas nii tumbajumbad?

Sellepärast ma ka ühismeediaga seonduvast kirjutan, et vähemalt selle uudiskirja lugejad asjatundmatut ajakirjandust ei usuks. Uskuda võib, aga võiks olla teadlik, mis kõik selle taga veel peitub, millest kas teadlikult või mitte, ei kirjutata.

Meta ja Youtube peavad maksma KGMile 6 miljonit taala. New Mexico juhtumis, kus Metat süüdistati laste väärkasutamise võimaldamises, nõutakse Metalt 375 miljonit taala. Nende ettevõtete kasum ÜHES KVARTALIS on kümneid TRILJONEID! Need miljonid isegi ei kratsi nende ettevõtete perset, neil on sellest täiesti savi. Rääkimata siis USA kohtukuludest, mida nad ka kannavad, sest nad on varastatud rahast turses. Usun, et kujutate ette, kui suured võivad USAs kohtukulud olla.

Aga mis saab, kui kohtusse kutsutakse näiteks Snapchat, Goodreads või Letterboxd? Neil pole sellist raha nagu Metal või Google-il (YouTube-i emafirma), mispärast lähevad nad tõenäoliselt pankrotti, kui neid palju nottida. Snapchat ja TikTok juba kutsuti kohtusse, kuid nad klaarisid arved kohtu ette minemata, sest neil pole selleks lihtsalt raha.

Nii, ja ma tuletan teile meelde, mida need ohvrirollis olevad murelikud emmed-issid nõuavad. Või kes te siin maru targad olete, oskate ehk ise pakkuda? Tunnikontroll! Nad nõuavad isikutuvastust, USAs seda, et kaotataks või reformitaks „Section 230“, mis kaitseb sõnavabadust, andes vastutuse sellele, kes midagi ütleb, mitte platvormile, kes öeldut vahendab. See tähendaks, et ettevõtted peaksid teostama oma teenustes seiret ja automaatselt keelama igasuguse sisu, mis võib olla „kahjulik“. Seda peaks tegema siis absoluutselt kogu avar veeb. Mille abil? Muidugi tehisintellekti. Ja kellel selle jaoks raha on, et TI-d treenida, mis seda seiret teostaks; kohtuid väisata, isikutuvastussüsteeme arendada? Ja kellel selle jaoks raha pole? See hakkab kõlama vaikselt nagu mingi vandenõuteooria, kuid kuku või ümber, see kõik on kahjuks tõsi. Siin on väike vihje, mis seda tõendab.

See postitus pärineb digitaalse lastekaitse-ühingu Instagrami kontolt, kelle bio kõlab järgmiselt: „100+ Child Advocate Groups Uniting, Fighting for Parents to Have the Tools They Need to Protect Children Online #AppStoreAccountabilityAct“.

Nii ja nüüd palun trummipõrinat. Tee seda kasvõi näppudega laua peale trummeldades. Mis te arvate, kes rahastab seda üllast lastekaitse-ühingut? Ja paljusid teisi sarnaseid ettevõtmisi? Palun pakkuge! Noh? Kes pakkus Meta, saab kommi. Jah, Meta rahastab neid. Seesama ettevõte, keda süüdistatakse laste väärkohtlemises, „sõltuvuslikkuses“ ja mille ettevõttsesisesed uuringud tõestasid, et selle ühismeediaplatvormid kasutavad ära noorte tüdrukute ebakindlusi, et neilt kasumit välja pigistada. Meta rahastab (salaja) ettevõtmisi, mis süüdistavad Metat. Mispärast?

Muidugi seetõttu, et nii saab Meta rakendada oma kalleid TI-l põhinevaid isikutuvastus- jm kontrollisüsteeme, mille Meta konkurendid peavad samuti ehitama ja kinni maksma, kuid kellest paljudel pole raha, et seda teha ja tõenäoliselt peaksid nad neid teenuseid Metalt või mõnelt muult suurettevõttelt sisse ostma. Discordiga see ju juba juhtus. Nad ostsid isikutuvastusteenuse sisse ettevõttelt Persona, mille üks peamine rahastaja on nats Peter Thiel, kes on ühtlasi Palantiri kaasasutaja. Palantirist kirjutan pikemalt kunagi hiljem. See on Meta hiilgav strateegia: relvastada vanemate paanika selleks, et võita konkurente, säilitades samal ajal võimaluse teenida edasi selle pealt, et kasutada kurjalt ära alaealiste tüdrukute ebakindluseid (fun fact, 2024. aastal kulutasid nad selle lobeerimiseks 24 miljonit dollarit). Tore tõsiasi on ka see, et muidugi kanantavad taas mitte-mehed.

Meta teadis juba ammu, mida nad teevad ja kuidas nad alaealiste ebakindluseid kasumi eesmärgil ära kasutavad. Pärast seda, kui Mark Zuckerberg avastas, et teismeliste turvalisus on tema platvormidel suur probleem, ütles ta "teen time spent be our top goal of 2017" ("noorte veedetud aeg on meie 2017. aasta peamine eesmärk). Ma jälestan seda meest rohkem kui kedagi teist. Ta peaks olema vangis, aga selle asemel püüab ta peita oma irvet piltidel, kus ta kohut väisab. Tema ja temasuguste inimeste pärast on ühismeedia nii perses nagu ta on ja noori inimesi kasutatakse tuimalt ära, et kasumit paisutada. Selmet sellelt mehelt võtta ära kõik, mis tal on, ulatavad lollikesed talle hõbekandikul selle, mida ta praegu kõige rohkem tahab ja mis kasvataks tema ettevõtte käivet rohkem kui miski muu on seda varem teinud. Isikutuvastussüsteemid!

Kui kellegi laps on tõesi pärast Instagramis kerimist oma kehapildiga hädas (isegi mina olin, ei tea, v-o olen seni), siis see on Meta algoritmide töö, et inimest kauem platvormil hoida (rääkimata vihaõngitsemisest, millest kummalegi ajakirjanduses ei keskenduta, vaid lükatakse asiselt isikutuvastust). Kui noortel on depressioon ja/või nad vigastavad end, siis tuleb noort kuulata ja talle abi pakkuda. Kui selgub, et selle taga on ühismeedia ja see kontrollimatu viha mitte-meeste vastu, mida võib postituste kommentaariumitest kui ka sageli oma kirjakastist lugeda, siis uutes telefonides ja arvutites on lapsevanemal mustmiljon võimalust ühismeedia kasutust piirata või vastava õigusorganiga ühendust võtta, et viha pritsiv inimene liistule tõmmata. Või vähemalt sellest teada anda, sest Eestis pole see vist seni karistatav, kui veebis teisi sõimad ja neil end ära tappa käsed.

Meenus just see Kelly Sildaru postitus, kus ta jagas, mida suvaline Eesti mees talle kirjutas. Ma ei leia seda Story-t üles, aga sisu oli midagi stiilis "tapa ära ennast paks lehm". Kui palju naisi ja pedesid ma tean, kelle kirjakastis on sarnane sisu peagu igapäevane nähtus. See peaks olema kriminaalkorras karistatav ja selleks pole isikutuvastus vajalik, sest need mehed teevad seda enda nime alt!

Seepärast kirjutasin ka selle „poleemse“ artikli pealkirjaga „Oled ajupesu ohver, kui toetad ühismeediakeeldu“ vms. See pole mu arvamus, vaid fakt. Tänaseks on teada, et Meta rahastab neid „heategevuslikke“ ettevõtmisi, mis nõuavad ühismeediakeelde, see tähendab isikutuvastust. Sest nii saab Meta veel rohkem raha ja süüa oma konkurendid lõplikult mängust välja. Vähemalt mingiks ajaks. Teadus ei tõenda siin mitte essugi, seega ajupesu ja manipulatsioon to the max.

Jällegi tahan korrata, et ühismeedial on omad pahed ja nende osas tuleb teadlik olla, kuid sellel on ka häid pooli! LGBTQAI+ kogukonnad, patsienditoe foorumid jms. Küll aga nn sõltuvuse puhul on väga sageli tegu kehva harjumusega! See on vigane ja paanikat küttev ülepatologiseerimine, mida tasub vältida, sest see ei aita kedagi, vaid raskendab inimesel oma käitumist muuta. See on teaduslikult tõestatud.

Ühismeedia on nii palju keerulisem ja rikkam, kui lihtsalt selles kerimine või sellele ligipääsemine. Laia veebi võiks näha avaliku ruumina, mida ka mingil määral toetatakse, kuid millele advokaadid vastu puiklevad, sest see raskendab nende elu. Ah, jälle vaja tööd teha! Ilmselt pole nad asjaga kursis. Aga v-o on, mine sa tea.

Tegelen praegu uurimistööga, et kirjutada autentsusest, identiteedist ja ühismeediasse postitatud piltidest. Mind huvitab seal see esteetiline pool ja kõik mis puudutab „autentsust“. Lugesin selle jaoks läbi ka kolm kõige uuemat teadusuuringut, mis puudutasid ühismeediakasutust. See on kihvt, mida uuritakse ja kui palju positiivset selles peitub! Ühes võrreldi Instagrami Story-sid ja postitusi ning leiti, et Story-d pakuvad võimalust rohkem autentsem olla. Teises uuriti, kuidas noored end ühismeedias väljendavad ning kolmas puudutas Instagrami pildižanreid ja seda, kuidas need mõjuvad eri kultuuridest pärit inimestele (meeldimine, autentsus ja väärtused). Väga ülevaatlikult ja napilt öelduna.

Neid uurimusi lugedes mõistsin taas (olen sääraseid asju ka varem lugenud ...), kui uurimata ühismeedia on. Auga teame nii vähe, mida ja kuidas see mõjutab, sest see on nii kompleksne ja pole palju teadlasi, kes oleksid sellega kursis. Pluss, nagu me näeme, on ühiskonnas ohtralt eeldusi ühismeedia osas, ehk siis ka teadlaste osas? Eeldatakse, et see ongi lihtsalt kerimine ja mingite piltide vaatamine ning vahi, äkitselt oled sant. Rumalusel pole lõppu! See on mulle jube põnev valdkond. Mida rohkem sellega kursis oled (nagu ka kõige muuga), seda keerulisem on lugeda ja kuulata möga, mida sellest pasundatakse. Sageli teevad seda asjatundmatud inimesed, kes tõmbasid Instagrami või Facebooki oma mobiili mõne aasta eest ja kes vaevu oskavad asukohatuvastust välja lülitada või privaatsusseadeid muuta. Nemad on need, kes räägivad, kuidas Facebook ja Instagram tuleks ära keelata. OK, aga ole sina esimene. Näita eeskuju! Ära kasuta enam ühismeediat, siis äkki su laps ka ei kasuta.

Head uudised

Minu omad siis muidugi. Sain lõpuks oma kalli jalgratta kätte! Käisin sellega esimest korda sõitmas ja mineeeeee, kui rõõmsaks see mind tegi. Lauluõpetaja ütles, et Viin pole jalgrattata Viin ja nüüd sain aru, mida ta mõtles. Mul on kooli u 5 km ja tahtsin nüüd vaheajal proovida, kuidas see sõi välja näeb. Kui ilus! Läbin „kesklinna“ ehk sõidan mööda seda endise linnamüüri ringi, ooperist mööda jne. Siin on ju rattateed! Täiesti ulme. Ongi selline tunne, nagu tuleks maalt hobusega, küljes sitahais ja näona mürgipudelisilt ees. Ei saagi aru, miks keegi peaks autoga sõitma, sest nii ilus ja mõnus on rattaga vändata. Kõige kiiremini jõuab vist kohale ka. Ma ei tea, kaua ma autoga siit linna veereks (pole lube), arvatavasti 30 min, rääkimata parkimisest jms, metrooga on ka u 30 min ja rattaga 25 min. Kui kiire on, saab ka kiiremini.

Aga natuke rattast. Nägin sihukest oma lauluõpetajal, kellel on see alati klassis kaasas. Pärisin, mis see on ja kas hea kah. Ta kiitis: pidavat olema väga vastupidava, vana ja usaldusväärse Suurbritannia ettevõtte Bromptoni jalgratas. Selge! Tegin uurimistööd ja seirasin erinevaid veebilehti. Paar kuud ikka. Kaks nädalat tagasi tegin endale siis varase sünnipäevakingituse, sest tahtsin juba kevadel jalgratastratast ratsutada. Ostsin ikkagi ettevõtte saksa kodulehelt, kust sain ka 7 aastat rattaraami garantiid. Maksis 1,700 eurot, mis sai tasutud ettevõttekontoga, sest tegu on ju töövahendiga! Sain just Eesti Muusika Päevade tellimuse tasu kätte (kontsert on 12.04 kl 15 MUBA suures saalis ja 19.04 kl 18 Tartus Heino Elleri Muusikakooli Tubina saalis) mispärast sain ka selle ostu ära teha. Ratas kaalub u 10 kg, seega saan selle kokku pakkida ja kaasas kanda. Hämmastav on see, et ma pole laadseid varem näinud. Eestis. Ja siin on need maru levinud. Koolis näen seda ikka paljudel ja linnaruumis ka. Igatahes, kes ratast otsib ja keda erutavad kokkupandavad seadeldised nagu mind, siis julgen Bromptoni rattaid soovitada.

Sarjasoovitused

Sarja „The Last One Laughing“ episoodid vaatasime läbi (uus tuleb aprillis) ning kurat, kui hea. Kui naermine meeldib.

Nüüd vaatame „How to Get to Heaven from Belfast“, mis on sarja „Derry Girls“ tegijalt Lisa McGeelt. Tegu on siis iiri komöödia-trilleriga, mis on nii heade tegelastega, et naera herneks! See aktsent ...

Proovisime vaadata ka sarja „Imperfect Women“, kuid mida ajas edasi, seda keerulisem on USA seriaale ja filme vaadata. Kõik on samasugused ja nii pealiskaudsed. Muidugi mitte kõik, kuid suurem hulk. Ei, aitäh!

Tahan küll proovida „The Combacki“ vaadata, mis on peagu kõigi lemmiku Lisa Kudrowi sari, kuid ma pole veel selleni jõudnud. Ehk see tõestab mulle USA osas vastupidist!

Filmisoovitused

Ma ei tea, kas see on soovitus, kuid vaatasime seda tuntud Louis Theroux-i dokumentaali „Inside the Manosphere“ vms. Lugesin hiljem selle kohta kriitikat, millega olin laias laastus nõus. Võrdlemisi asjatundmatu dokumentaalfilm ja Theroux-i kuulus „neutraalne“ lähenemine ei tööta manosphere-i puhul. Kui sa neile vaikust lubad, kasutavad nad seda ära, et luua contenti, mis antud dokumentaalfilmis ka juhtus. Paljud olulised teemad jäid ka puudutamata nagu näiteks see, kuidas sääraste meeste teod mõjutavad naisi. Need poisid, kes selle manosphere-i ohvrid on, on suureks ohuks naistele ja tüdrukutele. Nad ju alandavad neid ja mida kõike veel rääkimata vägistamisest ja mõrvadest. Selge see, et need poisid on rumalad ja kurvad ja õudses üksinduse epideemias, kus puudub headest meeseekujudest, kuid nad on ka suureks ohuks kõigile, kes pole mehed. Jälle üks asi, mis tegijatel vist meelelt lipsas.

„Cecil B. Demented“ oli hea John Watersi film, mida sai vaadatud. Kõik John Watersi filmid on minu jaoks kullafond (haha, kulla).

Sõnadenurk

ööp, ööpäev

skrollima, kerima, scrolling

gateway, vaikelüüs, loogiline või füüsiline punkt, mis ühendab erinevad arvutivõgud

kiips, vana kulunud asi

õgev, sirge, „mai viitsi temaga suhelda, tema käitumine on minu jaoks liiga õgev“

unetama, kogemata midagi tegemata jätma, hrl hajameelsusest, tugeva tunde, haarava tegevuse vms ajel, „ma unetasin telefoni maha“

peagu, peaaegu (jah, see on kirjakeeles õige ja kui palju ma olen pidanud paluma keeletoimetajaid, et nad selle sõnavormi mu tekstis säilitaksid)

tõht, mõju(sus), Sõnaveebis on selline näidislause: „Imelik salapärane ja müstiliselt jube meeleolu annab laulule tõhu.“

Annetus

Jätan selle nüüd alati siia alla, et kui kellelgi isu tuleb rahast lahti saada, siis palun. Mõtlesin siis neile, kes on mind toetanud, midagi kinkida. Pean siis nende sõpradelt salaja aadresse küsima. Armastan kingituste tegemist!

Need, kes ei kasuta telefoni, saavad kopeerida‑kleepida.

GREGOR KULLA EE532200221022428407

See on Swedbanki makselink. Panin 1 euro, mida saate ise muuta, kui tahate. Ei hakkagi seda Austria panka või Revoluti siia lisama, sest ise raha kandes sain aru, et tehing võtab terve päeva aega, et kohale jõuda.